Idee, et multitasking on edukate inimeste supervõime, on osutunud üheks meie aja kestvamaks müüdiks.
Teadlased tõestavad korduvalt, et inimese aju ei ole lihtsalt kohandatud mitme intellektuaalse ülesande efektiivseks täitmiseks korraga, vahendab TTÜ uudistetoimetus.
Tõelise paralleelse töö asemel lülitub meie aju kiiresti ülesannete vahel ümber ja iga selline ümberlülitumine kulutab kognitiivseid ressursse. Selle tulemusel teeme rohkem vigu ja raiskame lõpuks rohkem aega kui järjestikuse töö tegemisel.
Pixabay
Kognitiivse neuroteaduse professor võrdleb seda protsessi arvuti RAM-i tööga. Mida rohkem programme korraga töötab, seda aeglasemalt töötab süsteem ja seda suurem on “külmutamise” oht.
Multitasking’u tekitatud vale produktiivsuse tunne muutub tegelikult krooniliseks väsimuseks ja vaimseks kaoseks. See on eriti ilmne, kui püütakse töötada koos pideva sõnumite ja sotsiaalvõrgustike teavituste vooga.
Üks disainer tunnistas, et lülitades kõik teavitused kaheks tunniks päevas välja, suutis ta lõpetada projekti, mille lõpetamiseks kulub tavaliselt nädal. Tema kogemus ei ole ainulaadne, vaid kinnitab vaid arvukate uuringute andmeid.
Eriti häiriv on harjumus ühendada lähedastega suhtlemine nutitelefoni süvenemisega. Me tõesti usume, et saame kuulata ja sirvida voogedastust, kuid tegelikult on meie tähelepanu fookus ainult ühes kohas.
Sellise suhtluse kvaliteet langeb kiiresti ja partner tunneb end ignoreerituna, isegi kui me püüame seda varjata. Psühholoogid nimetavad seda vestluskaaslase unarusse jätmist vidinasõltuvuse kaudu.
Teadlik üleminek üheülesannete täitmisele nõuab pingutust, sest harjumus olla alati “valves” on muutunud paljude inimeste jaoks tõeliseks sõltuvuseks. Alustada võib väikeselt: eraldage vaid 25 minutit ühele ülesandele, eemaldades kõik oma töölaualt, sealhulgas telefoni.
Aja jooksul õpib aju sügavamalt keskenduma ja töö hakkab tooma mitte ainult tulemusi, vaid ka tõelist rahulolu, mis tekib protsessis süvenemisest.
Loe ka
- Miks on vaja õppida emotsionaalseid piire: miks empaatia ei tähenda ohvriks olemist
- Miks aju saboteerib olulisi ülesandeid: kuidas dopamiin kontrollib teie motivatsiooni
