Mis siis, kui saagikuse peamine saladus ei peitu mitte väetistes, vaid taimede õiges naabruses voodis?
Põllukultuuride ühilduvuse ehk allelopaatia idee on juba ammu lakanud olemast põllunduse esoteerikute pärusmaa ja saanud teadusliku põhjenduse, vahendab i korrespondent.
Mõned taimed suudavad tõrjuda kahjureid oma naabritelt, teised meelitavad ligi kasulikke putukaid ja kolmandad rikastavad mulda oluliste elementidega.
Klassikaline näide on porgandi ja sibula duo, kus sibul tõrjub porgandikärbest ja porgand tõrjub sibulakärbest. Neid samasse voodisse istutades saab juurviljade kahjustusi oluliselt vähendada ilma ühegi keemilise töötlemiseta.
Mitte vähem kasulik on basiiliku naabrus tomatitega, see lõhnav ravimtaim mitte ainult ei paranda tomatite maitset, vaid ajab ka puuviljasööjad liblikad segadusse. Aga kapsaste vahel kasvav tilli muutub pelgupaigaks röövputukatele, kes jahivad roomikuid.
Kõik kombinatsioonid ei ole nii head, nt kartulid ja kurk peaksid ühiste haiguste tõttu üksteisest kaugel paiknema. Oad seevastu tuleks istutada baklažaanide kõrvale, et neid lämmastikuga varustada.
Tähelepanelik köögiviljaaednik võib alati eksperimenteerida, et luua oma taimekooslusi. Oluline on meeles pidada, et segaistutused on nii esteetilised kui ka kasulikud.
Mitmevärvilised salatid, nikerdatud porgandilehed ja sihvakad porrulaugurivid loovad üllatavalt maalilisi pilte. Selline köögiviljaaed ei näe välja nagu tööstuslik istandus, vaid nagu täisväärtuslik elusorganism.
Loe ka
- Kuidas panna juured tööle: parim veesaladus, millest aednikud vaikivad
- Miks targad aednikud lõpetasid umbrohu vastu võitlemise: ootamatu väändumine aiapidamises
