Stress on juba ammu lakanud olemast lihtsalt vaimne ärevus ja muutunud meditsiinikonverentside täieõiguslikuks osavõtjaks.
Uuringud näitavad, et krooniline stress võib meid sõna otseses mõttes seestpoolt välja süüa, mõjutades erinevaid kehasüsteeme, vahendab .
See ei piirdu enam ainult unetu ööga enne eksamit, vaid on muutunud tänapäeva elu pidevaks taustamürajaks.
Pixabay
Selle salakavalus seisneb selles, et see suudab maskeeruda kümnete teiste seisundite all. Pidevad külmetushaigused, nahaprobleemid, selja- või kaelavalu – kõik need võivad olla ülekoormatud närvisüsteemi kehaline hädakisa.
Kardioloog märgib, et paljudel tema kõrge vererõhuga patsientidel ei ole ilmseid veresoonkonnaprobleeme, kuid nad on aastaid ilma puhkuseta töötanud.
Selliste inimeste keha elab non-stop mobilisatsioonirežiimis, veres ringlevad pidevalt stressihormoonid nagu kortisool. See kulutab südamelihast ja muudab veresooned jäigemaks.
Arst usub, et teadmine, kuidas täna puhata, on sama palju südameinfarkti ennetamine kui suitsetamisest loobumine. Probleem on selles, et paljude jaoks on “mitte midagi tegemata jätmine” muutunud pigem süütunde tekitajaks kui lõõgastavaks.
Me kardame välja kukkuda, millestki olulisest ilma jääda, ja nii kerime end pidevalt üles. Sotsiaalmeedia lisab ainult õli tulele, esitledes teiste inimeste edu ja täiuslikku elu.
Tekib nõiaring: stress põhjustab unetust, unepuudus suurendab ärevust ja see omakorda toidab jälle stressi. Ainus viis selle katkestamiseks on teha teadlikke jõupingutusi, et lisada oma ellu mindfulness-praktikaid.
Sa ei pea kohe kallitele joogatundidele registreeruma ega laadima alla mingit uhket meditatsioonirakendust. Alustage väikeselt kümneminutilise jalutuskäiguga üksi, ilma telefoni või muusikata.
Lihtsalt kõndige ja vaadake ringi, märkides, mida näete enda ümber: puu värvi, pilve kuju, tuule tunnet oma nahal. See lihtne tegevus aitab teie aju “lähtestada” ja autopiloodi režiimist välja tulla.
Teine võimas vahend on hingamisharjutused, mida saab kasutada igas stressirohkes olukorras, otse kontoris või liikluses. Sügav sissehingamine neljaks loendiks, lühike viivitus ja aeglane väljahingamine kuueks loendiks aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi.
See vastutab lõdvestumise ja taastumise eest, toimides loomuliku vastumürgina paanikale.
Oma psühhofüüsilise seisundi enesejuhtimine on parim mõeldav investeering tervisesse.
Loe ka
- Miks suhkur ei ole vaenlane, vaid manipulaator: kuidas ära tunda magusat saboteerija sinu taldrikul
- Miks aju ärkab “räpane”: kuidas öine pea puhastamine mõjutab mälu ja meeleolu
