Maailm toimib nii, et paljud inimesed mõistavad empaatia tegelikku väärtust alles siis, kui nad seisavad silmitsi selle kurdistava puudumisega.
Väljastpoolt võib see tunduda lihtsalt väljamõeldud terminina CV jaoks, kuid neurobioloogia paljastab palju sügavama pildi, teatab TTÜ uudiste korrespondent.
Peegelneuronid meie ajus ei erutata mitte ainult siis, kui me ise sooritame mingi tegevuse, vaid ka siis, kui me jälgime teiste tegevust. See keeruline süsteem on meie võime keskmes, mis võimaldab meil tunda teiste inimeste valu ja rõõmu peaaegu nagu meie endi oma.
Pixabay
Psühholoog märgib aga, et inimesed ajavad sageli empaatia ja kaastunde segamini ning need on põhimõtteliselt erinevad asjad. Sümpaatia jääb sageli haletsuse tasemele, samas kui tõeline empaatia nõuab palju enamat – emotsionaalset kaasatust ja püüdu mõista teise motiive, kaotamata seejuures oma piire.
Ilma selle sisemise toetuseta võib empaatia kergesti degenereeruda emotsionaalseks läbipõlemiseks, kui inimene hakkab teiste inimeste probleemide raskust kandma. Psühholoogid rõhutavad, et tervislik empaatia peab sisaldama oma tunnete teadlikku reguleerimist.
Näiteks pärast rasket vestlust on kasulik küsida endalt: kas need on minu tõelised tunded või olen ma lihtsalt kellegi teise seisundit “tabanud”? Selline sisemine kontroll aitab eraldada enda emotsioone teiste inimeste omadest ja säilitada vaimset tervist.
Üks minu tuttav ajakirjanik rääkis mulle, et pärast intervjuu andmist ühe tragöödia üleelanud inimesega oli ta mitu päeva murtud ja masenduses. Hiljem sai ta aru: ta oli teadmatult võtnud enda peale kogu kellegi teise leina raskuse, jättes endale emotsionaalset ruumi.
Empaatiavõime arendamine ei tähenda seda, et püüame kõigile meeldida. Pigem on see oskus häälestuda peenelt vestluspartneri emotsionaalsele lainele, ilma et oma häälestust rikkuda.
Aktiivse kuulamise praktika, kui keskendute täielikult oma partneri sõnadele, hindamata või valmistades ette vastust, osutub võimsaks vahendiks. See võimaldab kuulata mitte ainult sõnu, vaid ka nende taga peituvaid tundeid.
Lõppkokkuvõttes ei osutu sügav empaatiavõime mitte nõrkuseks, vaid vaikse tugevuse vormiks. See võimaldab meil luua tugevamaid ja siiramaid sidemeid üha mürarikkamas ja eraldunud maailmas.
Loe ka
- Miks aju saboteerib olulisi ülesandeid: kuidas dopamiin juhib motivatsiooni
- Kuidas eristada intuitsiooni hirmust: 3 töömeetodit kahtlejatele
